Skip to content

Head uut aastat!

Head uut aastat! published on Head uut aastat! kohta on 3 kommentaari

Mu head inimesed! Head uut aastat!

Kuigi ma enamasti ei saa aru, miks te olemas olete, olen ma selle eest ometigi tänulik. Ikka ja jälle on mul tunne ja teadmine, ei ole mul midagi esitleda, millegagi uhkustada ja samas pean ma ju olema nõus, lihtsuses peitub võlu. Ja samas ma tean ju nii hästi, et kui asju teha südamega…… ainult rõõm, kui teie südamed tuksuvad samas rütmis.

Hakkame uuemast pihta. Mul on hästi hoitud saladus. See ei puuduta otseselt talu, küll aga mind. Kui augustis lõppesid “Viiuldaja Katusel” etendused, olin teadmises, et see on minu lava ja tantsu luigelaul. Kuigi alati on mul olnud tunne, et veel ei ole kõik. Ja ka see kord ei olnud. Aasta viimasel päeval oli õnn olla laval.
Oma koduteatris. Majas, mis on olnud mu teine kodu, majas, kuhu kuulub mu süda. “Estonia”!
Ma tänan selle eest elu, saatust ja muidugi häid inimesi! Ma olen õnnelik.
Aga see ei ole veel kõik. Ma olen nii õnnelik, et see sama elu ja saatus annab võimaluse taas ja taas, jälle ja jälle olla ühel laval Helgi Salloga.

Loe edasi Head uut aastat!

Natuke rohkem lambajuttu.

Natuke rohkem lambajuttu. published on Natuke rohkem lambajuttu. kohta kommentaare ei ole

Soovisin eelmine kord jagada teile ühte pilti aga unustasin. Tuleb tõdeda, et lihtsates aga ka igapäevastes asjades peitub ilu ja võlu. Tihti ei oska me seda lihtsalt märgatagi. Või siis peame seda nii igapäevaseks, et mis ilu selles ikka taga ajada?! On siis lauda seina äärde lapitud puudes midagi ilusat? Minu silm küll puhkas ja tõdesin “No on ikka kena vaadata küll!” Ja kui veel Taneli tehtud pilti nägin…

Nüüd edasi, ennem kui vajutatate “loe edasi”, väike hoiatus nõrganärvilistele. Esineb ehk häirivat sisu. Aga ega asi nii hull ka ole, elu nagu elu ikka.Loe edasi Natuke rohkem lambajuttu.

Jõuan ei jõua, soosib ei soosi.

Jõuan ei jõua, soosib ei soosi. published on Jõuan ei jõua, soosib ei soosi. kohta on 4 kommentaari

Vahel juhtub, et taban end, peeglist endale otsa vaatamas. Näiteks, kui pesen hambaid. “Kes Sa oled?! Miks Sa oled siin elus?! Nüüd ja praegu?!” Vaatan peeglisse ja mõtlen, kas see olen tõesti mina? Aga kui mind ei oleks? Kas elus oleks midagi teisiti? Mis tunne see oleks, kui mind ei ole….
Loe edasi Jõuan ei jõua, soosib ei soosi.

Ma teadsin!

Ma teadsin! published on Ma teadsin! kohta on 2 kommentaari

Jah just, kui ma 9. august Mardilt lahkusin Tallinna, ees ootamas “Viiuldaja Katusel” etendused, teadsin, et minu jaoks on september käes, teadsin, et minu jaoks on sügis käes. Nii oli. Ja nüüd ju täiesti on kah. Etendused läksid imekiirelt! Ja kuigi suve eelviimasel päeval istusin pool ööd oma uksepakul ja nautisin uskumatult sooja ööd ja kuidagi ei suutnud uskuda, kas tõesti on võimalik, et kui tõusen, on hoopis teine ilm. Nii oli. Ja nüüd on oktoober ja jällegi olen istunud sel samal uksepakul, nautinud ja imestanud. Ja nüüd kuu hiljem on mu lilleampel ikka sama kaunis! Ja ta on “teeninud” mind juba Volbriööst saati! Ja nüüd veel kaunim, kui eal varem!

22.september.2018

21. oktoober 2018

Loe edasi Ma teadsin!

Tunded, emotsioonid.

Tunded, emotsioonid. published on Tunded, emotsioonid. kohta on 3 kommentaari

Olete te mõelnud, ühes külas, suuremas või natuke väiksemas, on talud. Iga talu oma tegu ja nägu. Üks tekitab ühe tunde, teine teise ja kolmas võib olla üldse mitte. Samas ju imelik, nii väike ala, kuidas nii? Miks nad ei ole sarnased, kuigi nagu ju võiks?! Külg külje kõrval nagu nad on.
On erinevad blogid. Mina tean millest ma kirjutan, tean kuidas kirjutan. Mul on suur mina ja ego, seda tänu teile, head inimesed, kes te neid jutte lugeda soovite. Nii nagu iga talu on oma nägu, on ka iga blogi.
Tahangi teile öelda, ausalt, südamest, aitäh! Mardi talu võitsis Eesti Blogiauhinnad 2018 aiandus– ja taludeblogi kategoorias esimese koha.
Loe edasi Tunded, emotsioonid.

Üks rääkimata lugu.

Üks rääkimata lugu. published on Üks rääkimata lugu. kohta kommentaare ei ole

“Tere. Te olete minu maa pealt küttepuid teinud!”
Sellise kõne sain ühel kevadisel päeval. Esmane mõte oli, et keegi mu sõpradest teeb mulle kena nalja. Et mis mõttes nagu! Aga ei, helistajal oli tõsi taga.
Nii ta on, tuleb välja, ma olen pätt ja kaabakas, varas nüüd vist ka. Toimetanud siin, selle pea 11 aasta jooksul, algselt mitte kellegi maal, siis riigi maal ja nüüd oh üllatust, metsaärika maal. Ainus vahe, et ma ei tee endale küttepuid, vaid olen püüdnud talu ümbrust korrastada. Võtnud võsa (mõni võsa kasvanud ka puuks eks ole), niitnud nõgeseid, külvanud heinaseemet.

Et siis jah, puuriidast tahapoole on nüüd see “kus ma küttepuid teen”Loe edasi Üks rääkimata lugu.

Kevad – nagu kiirfilm!

Kevad – nagu kiirfilm! published on Kevad – nagu kiirfilm! kohta kommentaare ei ole

Ei see ole enam uudis, et aeg lendab kiirelt. Vähemalt minul. No aga tegelt, pull värk ju! Mitte, et mul seal päris pull oleks aga…. oli talv ja talv ja korraks andis kevade lootust ja siis äkki oli suur suvi käes. Nii suur, et hellitas meid ära ja nii kui natukesekeseks väiksemaks läks, tundus kõigile, et miski jama on. Ja ega ei mäleta küll, millal viimati sai pruuniks, teiseks juuniks.
Kogu see aeg on möödunud kui kiirfilm. Kui juba kevadine oli, astusid igal hommikul uksest välja ja midagi uut jälle õitses, lõpuks õitses kõik korraga, on ikka ulme.
Nii ulme, et peas mul mitu lugu, mitu korda valmis kirjutatud….ikka kirjutati “Kuidas Mardi talul kevad läheb?”… Peab vist moodsaks hakkma? Videoblogijaks. Võtaks aga telefoni kätte, jalutaks mööda aeda ringi, otsepilt jookseks ja juttu jätkuks alati ju rohkemaks.

Loe edasi Kevad – nagu kiirfilm!