Arheoloogide andmetel olid kanad olemas juba viikingiajal nt. Pöide ja Valjala maalinnades.
Eestis on leitud (2016) järgmised populatsioonid: Vormsi, Lalli, Liivi, Keedika, Ähijärve, Lõo ja Reola lähedal.
Mardi talu peab Eesti maakanu 2020 aasta kevadest. Meie esimeste tibude munad tulid Sae talust. www.lahelammas.ee
Sae talus on maakanad Vormsilt, kukk Keedikalt. Vormsi saarel olnud kanad on geeniuuritud ning osutunud arhailiseks kanaks ehk maakanaks. Aastal 2005-2006 uuriti 10 välja-nägemise järgi vana-aegsed kanad Vormsi saarel. Nendest osutus 7 tükki vana-aegseteks. Sügisel 2012 olid ainult kolm kana alles. Suvel 2013 paaritati kanad Keedika kukkega ja nende säilitus on Sae talus.
Eesti maakana ei ole eraldi tõug, vaid populatsioon.
Maakana on hästi kohanenud siinsete loodusoludega.
Maakana on teistest kanadest väiksem. Tugev ja jõuline (aretamata) kere, pigem on ta kompaktsem, ümmargusem. Maakanal on suur värvivariatsioon. Sulestikus on musta, pruuni, valget, punast, halli ning kõikide nende värvuste kombinatsioone ja varjundeid. Osa kanu ehib pärlimuster, osal erineb krae värvus kere põhivärvist. Ka sabasulgede värv erineb põhivärvusest. Maakanal on hallid või kahvatukollased jalad. Kukel on pikad kannused.
Maakana on terve ning hea ema. Tal on hea haudeinstinkt.
Muneb stabiilselt. Tema muna on väiksem, aga see-eest kollasem. Ta otsib ise aktiivselt süüa. Muna kollasus sõltubki looduslikust ja tervislikust toidust.
/tekst koostatud MTÜ Maadjas ja Lahemaalammas kodulehe info põhjal/
Mardi talu annab oma pühendunud panuse maakana säilitajana, populatisooni suurendajana, maakana populariseerijana.
05.05.2020 astusin MTÜ Maadjas liikmeks. Ühingu tegevusaladeks on põliste koduloomade ja taimede säilitamine Eestis, nende edendamine, kaitse ja tutvustamine.
18.oktoober saabus Halliktoa talust kolm maakana, kaks neist tiukrud. Tibud koorusid 22.juuli 2020
31.10.2020 seisuga on talus 8 maakana, kaks neist tiukrud ja 7 kukke, 1 neist tiuker. Linde igas suuruses, igas värvis, üks ilusam kui teine. Esilagu kahel kukel seisab ees uus kodutee.
Maakanadest on olemas eraldi album.
02.11.2020 leidub laudas esimene muna. Esimene kanamuna Mardi talus, peale mitmeid aastakümneid.
Siit edasi hakkame me elama oma maakana elu. Kõik uudised ja muu põnev leiab jooksvalt kajastamist talu facebooki lehel.
30.04.2021 ilmus minu lugu maakanast Saaremaa päevalehes Meie Maa.
Liivimaa maakanad
Ute Wohlrab on kirjutanud: „Ei ole enam palju iludusi järgi, nende koht Liivimaa taludes on tühi, asendanud kas peenradega või tühjusega. Liivimaa talukanad, kes vanasti siplesid, kaagutasid ja oma tibudega ringi jalutasid on kadunud. Nad olid värvilised, ilusad, omapärased. Iga küla uhkus. Munesid hiigelsuuri beezikaid mune, mille kollane oli üle kõige ja värvis nii pannkooke kui ka tortipõhja kuldseks.“
Ute Wohlrab on inimene, kes pakkus Liivimaa maakanadele tuleviku. Tänu tema leitud üksikutele ja väiksetele populatsioonidele, saame täna rääkida Liivimaa populatsiooni maakanast.
Aastaid oli tema ainus, kes pühendunult säilitas neid imelisi linde. Olude sunnil lahkudes 2021 sügis Saksamaale, usaldas ta oma kanad mulle. Saaremaa sai Liivimaa kanade põhiliseks säilitus kohaks.
Tunned huvi kanamunade, tibude aga, miks mitte kuke või kana vastu, anna oma soovist teada:
telef: 53326149
email: ivar.eensoo@mail.ee