Kõigepealt, mina tervitan teid! Üle pika aja! 🙂
Aga nii ta on, see aasta läks aja planeerimine ja ilm kenasti kokku. Kevad on tõesti käes, õhk putukate suminast paks, kollased ja kirjud liblikad nähtud ja loomulikult, esimesed õied pakuvad ilu ja rõõmu. Ja linnulaul… Imelikul kombel ei kohanud aga ühtegi looma, kui väljaarvata üks valge kass ja sõbrad hobused, kes truult mu tegemisi jälgisid. Küll aga kuulsin. Mägral on maja all pojad. Küll oli vahava seda pisikeste piuksumist kuulata. Kevad käes ja mina kohal.
