Skip to content

kommentaari

Kallis venna,

sa oled üks paganama tubli ja vägev mees! Imetlen sinu järjepidevust, loovust, töökust, südamlikkust, sõprust!

Sul on mingi imeline jõud võtta ette ja viia täide erilisi ja väga kauneid ning südamesse minevaid töid, tegemisi ja asju.

Inimesi oskad sa ka erilisel moel enda ümber koondada :), nii maal kui linnas!

Niin nagu su Mardi talu muutub ja kujuneb aina sisukamaks ja kaunimaks, oled sa ka muudes valdkondades ning päris elus võimeline muutma asju paremaks.

Soovin sulle õitsvat ja päikeselist elu ja jõukust igas mõttes sinu enda ellu ja sinu Mardi Tallu!

Sinu õde.

Tänan. Teeks rohkem, oleks aega ja vahendeid rohkem. Aga kiiret ju ka kuhugi ei ole, küll iga asi omal õigel ajal vast. Kui tohib ksida, miks loobusid ostust? Muidugi jumal tänatud, nüüd saan mina seal olla. 🙂
Vaatasin Su lehekülge ka, tahaks pilte rohkem! 🙂

Tere.Täpset loobumise põhjust enam ei mäleta aga kõige tõenäolisem oli et peale onunaise surma võisime vabalt onu maamajas toimetada ja lõpuks selle ära ostsimegi.Selle kohaga seob oma 15 aastat ilusaid mälestusi.
Muidugi külalisena seal käies ei näinud pooligi hädasid mis nüüd nõ.omanikuna silma jäävad 🙂 nii et ka ei kurda tööpuuduse üle.
Juunis oleme seal pikemalt nii et kui huvi on siis võib alati läbi astuda.

Sattusin siia läbi kellegi kodulehe ja käin ikka vaatamas mis teoksil. Ma sain siit sinult midagi, julgust vist. Julgust avada oma maja uks ja vaadata kes sisse tuleb. Minu lugu on Tallinnasse kadunud saarlasest, kelle lähedased ei mõista miks ma seda teen ja kust võetakse see raha. Tead ju küll, raha! Kuid kuidas ma lasen ühel talul lihtsalt hääbuda kui mind on usaldatud seda hoidma, pärandus. Sul on ilusad mõtted ja mõttel on jõud.

Aitähh sulle ja mönusat olemist!

Tere Ivar ja kena Mardi talu!
Kes see enam mäletab, kuidas üks ärakarand saarlane leidis tee Mardi talu lehele… ju see sõna Saaremaa ikka oli, kohe lähevad ju meeled ärksaks, kui seda sõna näed kuskil 🙂 Igatahes kujunes selle blogi lugemine mulle kenaks kombeks ja mis siin salata ka kaasa unistamiseks… Olen otsinud endale saarele maakodu juba 100 aastat ja ju siis Mardi talu lugu tunduski nagu minu oma lugu :))))) Kindlasti sobib minu meeltega kõik see Sinu väljendusoskus ja kirjatehnika jne jne. Tavaliselt oskavadki just need inimesed nii kenasti kirjutada oma olemisest,kes tunnevad rõõmu kõigest!
Lõpuks pean ikka eputama, et maikuust alates olen ise Muhu saare peal asuva maakoha omanik. Nii et Kuressaarest ärakaranud – Leisi juuretga muide 🙂 – saare piiga suur unistus täitus 20 päeva tagasi ja nüüd saan alustada oma loo kirjapanemist – uhhh, kus tuli kena lause :))) Mul on seal hetkel kiviaed, kadakad ja tammed, kull ja ilmselt ka rästikud – imeilus algus!
Aitäh Mardi talu peremehele kenade juttude ja kenade piltide eest! Ehk nagu mu Sõrve sõber ütleb: “Kena keik!”

……tütreke tunneb rõõmu ja jagab vennale õitsvat ja päikselist edu . Südamest tulnud rõõm tehtu üle ja parimad soovid edaspidiseks on nagu nentida võib kuus aastat toeks olnud ja Ivar on jätkanud omi tegemisi ikka suure innuga . Ka sõprade parimad soovid on toeks ja rõõmu jätkub kõigile kes nõus seda nautima. Armastame Sind !

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.