Juulikuu lõpp läks lahkelt  külalisi võõrustades. Alustuseks neljapäeval tuli Saale, kingituseks osteti Kuressaarest kohvi presskann ja elulõng. Samal ajal jõudisd saarele mu sõbra Taneli vanaema-vanaisa ja ema elukaaslasega. Inimesed kes mulle kenasti omaks ja armsaks saanud.

Loe edasi Külalised, kingitused.

Peenardega algas mul uus ajajärk. Kes blogi lugenud vaadanud, teab peenarde tegemistest ja näinud pilte. Meenutuseks, et kui siia tulin, ei olnud siin ühtegi jälge ühestki peenrast. Kui väljaarvata üks tulpide klomp, mis maja ees murust lehed kevadel välja ajas. Seekord teen juttu aiamaa peenardest. Uusi peenraid võib nimetada juba väikeseks põllukeseks.Loe edasi Peenarde uus tegu ja nägu.

Ehk pesu Mardi moodi. 🙂Loe edasi Tõstame blogi külastavust. Erootiline.

Olen juba kirjutanud ja pildid pannud oma vanast pirnipuust ja õunapuudest. Täna käisin mööda hoovi ja metsa ringi ja mõõtsin jämedamate puude ümbermõõte. Pirnipuu 205 cm. Jämedaim õunapuu 165 cm. Kahju, et kõrgust ei suuda mõõta. Oleks esitlus siin veel võimsam. 🙂Loe edasi Põlispuud.

Loe edasi Helmi ja Ossia.

Seekord oli mul heameel võõrustada Helle poja naist Meelit ja tema tütart Eliiset ja poeg Valdurit. Miks siis hobuhiidlased? Hiidlastel on tavaks kutsuda oma rahvast nimedega, mis on tulnud siis asukoha või tegemiste järgi. Heltermaal elavad siis hobuhiidlased, kes said nime oma väikeste hobuste järgi. Kui talvel enam paadiga merele ei saanud, siis käidi üle mere oma väikeste hobustega mööda jääd.Loe edasi Hobuhiidlased Mardil. Ajalugu ajaloos.

Oleneb kuidas kunagi, vahel hommik, päev, enamasti siiski õhtu. Argentiina restoran, show saab läbi kuumad ladina rütmid, ilusad tantsud, adios “Chaterin and boys”, eelnevalt asjad pakitud, koer ja kassid autos ja alagb tee saarele.Loe edasi Tallinn-Turba-Virtsu-Kuivastu-Liiva-Angla-Karja-Mardi.

Mis on kodu, kus on kodu? Kas seal kus on su kott ja voodi või……. Igatahes möödub minu juulikuu suuremalt jaolt Mardil. Eelmine kolmapäev tulin sealt, reede läksin, täna teisipäeval tulin ja reede õhtul lähen jälle, kümneks päevaks. Ja võin öelda küll, et tunnen end väga koduselt ja mõnsualt seal. Ja nagu ütles mu armas õpetaja, Marike Tammet-” Et mõtle Ivar, Sul on maailmas täiesti oma koht.” Eks ta ole, Tallinnas jaga siin niiöelda oma kodu ei tea kellega, enamus naabrid pole ju tihtipeale üldse meeltmööda. Ja kui kodu on ikka üks korter ühes majas? Aga see selleks. Ja nagu üks naabergi täna küsis mu tihedatele külastustele – “Kas hakkad kohalikuks?” No kes teab, kes teab mida elu toob.Loe edasi Kodu. Moda De Sana. 🙂

15.07.2009Loe edasi Männid, kuused, kased. Lõuna-Eesti naised. Üksiolemise nauding. Uus ilu. Kummitus.

Ome eelmisele positusele sain ühe armsa kommentaari, mis andis tõuke nüüd selle kirjutamiseks. Eks jäigi paar lauset eelmisesse kirjutamata.

Tore on tõdeda, et kirjutades seda blogi siin, esmalt endale mäletuste talletetamiseks, teiseks sõpradele, kes huvi ja hingega kaasaelavad, et on ka täiesti võõraid inimesi, kellele see blogi huvi pakub ja ehk mingilmoel abiks ja eeskujuks oma tegemistel on. Ja andes usku, et kõik on võimalik, kui teha asju hinge ja armastusega. Kahjuks ei ole ma siiani vist eriti saanud jagada häid nõuandeid, kuidas midagi teha, mis materjalidega jne jne. Eks käib enamus asju mul ju seal katseeksitus meetodil. 🙂 Ja kes vajab ehitusnõuandeid, selleks on olemas erinevad foorumid ja kindlasti ka koolitused. Häid koolitusi korraldab Vabaõhumuuseum ja Säästva Renoveerimise Infokeskus. Ja kindlasti on neid kohti veelgi. Kahjuks ei ole ma ise neile koolitustele jõudnud. Üks asi, et raha raha raha, teine, et ei sobi alati ajad no ja siis ka see, et on löönud välja kompleks, et kuidas ma lähen näiteks palkmaja koolitusele, tehes enda marki täis. 🙂 Aga eks selleks ju koolitus ongi, et õppida, mitte näidata oma oskusi.Loe edasi Igatsus. Raha on needus.