Raaja ja Tolik, minu naabrid. (pildil keskel Helle)

Naabrid, kellest olen siin mitmes postituses juba juttu teinud. Üle kordama ma eelmisi jutte ei hakka aga ma arvan, et nad väärivad oma peatükki. Et jah, naabritega on mul vedanud. Ja lausa imekspandav, et on olemas toredaid inimesi, kes ongi tingimusteta toredad ja head.

Ühel hommikul ärgates, astun maja uksest välja ja vaatan, et veskikivil, mis mul maja ees lauaks, on neli Laua viina. Jeerum, eile sai küll veini joodud aga kust need viinad sinna said ja veel neli kah?!Aga tuli välja, et mu naabrinaine tõi hommikul vara mulle ise tehtud mahla. Käisin neid tänamas, et nad mul „pead sassi ajavad“. Kohe anti käsk, et istuge maha ja räägime juttu. Jutud on huvitavad. Lahkudes lubasin, et tuleme õhtul veel külla. Teadsin, et on paar shampust, et see oleks kena nendega ära lahendada. Lahendus lõppes sellega, et lisaks huvitavatele juttudele sain endale kaasa Toliku enda tehtud pingi. Kui küsisin, et mis ma võlgnen selle eest, kõlas vastuseks, et“ kes sellest rääkinud on.“

Naabrivalve töötab hästi. Eelmine aasta kui hobustepidajaga Heinoga suhtlema hakkasin, palus ta, et kui ma näen,e t hobused lahti või võõrad koplis, et ma ikka teada annaks. Minu naabreid aga ei pea palumagi. Mõned päevad tagasi käis üks mu sugulane talu vaatamas, helistas ja rääkis, et sul siin hea naabrivalve , kaks naist tulid kohe hoovi peale. Nüüd rääkis siis Raaja, et ühel päeval oli üks küla plika käinud rattaga mu hoovis. Et nemad oli vaadanud, et keegi sõidab rattaga neist mööda aga hobuseid ei olnud keegi vaatamas. Tulid kohe vaatama ja näevad, plika minu hoovis ja murrab floksi endale. Raaja oli kohe kisa lahti teinud. Kui ise seekord nüüd maale tulin, olid nad vaadanud, et võõras auto, poeg oli tulnud kohe piiluma, et mis toimub. Vaatamata sellele, et kui ei karda, ei juhtu ka ja üsna julgelt võime siin uksi kasvõi lahti hoida, on väga hea teada, et sul on naabrid, kes iga liikumist näevad ja aegajalt ka maja juurest läbikäivad ja vaatavad, et kõik ikka korras oleks.

Öeldakse, et sugulasi ei saa valida, valida saab sõpru. Valida ei saa ka naabreid ja kui need naabrid juhtuvad olema sellised nagu Raaja ja Tolik, on see küll vaid jumala õnnistus.

Maal olla on hea, tänu naabritele on „kuninglikud“ söömaajad. Ahven, vürtsikilu, metseapraad. Kas ei tundu uskumatu, tuleb naabrinaine hoovi, tööb midagi head……… annaks mulle jumal nüüd mõistust, et see headus tasutud saab. Lihtsalt tänulik olla, et mind nii omaks võetud, olen niigi…. tuleb vaid leida see õige, kuidas tänulikust ja sõprust väljanäidata.