Skip to content

Jätkame tomatitega. :) Ja siis edasi.

Jätkame tomatitega. :) Ja siis edasi. published on

Nagu näete, valmisid tomatid kenasti. Laud seal peenra ees on selleks, et kui vihma sajab, tilgub räästast vesi lauale ja tomatid saavadki juua. Elo vabaõhumuuseumist oli igatahes vaimustuses kogus sellest tomati värgist.

Niitmisest. Nagu alguse piltidelt näha oli……… nägite ise mis oli. Lühidalt. Sai aga trimmeriga niidetud. Iga kord meeter paar rohkem.

Esimene läbimurre 2007 sügisel heinamaale, kus nüüd mu nö aiake kujuneb.

Kui “esimeste talgude” postituses kirjutasin, et rajasin trimmeriga teed umbrohus ja heinas, et lõket teha, siis siin fotol on näha, et niitmisest on kasu. Lõkkeplats, taustaks istutatud kuused ja kadakad. Ilus on ette kujutada seal väikest külakiike. Elame näeme.

Augustis sel aastal tuli lõpuks ka ema külla. Sõitsime praamiga, seal reklaamvoldik, Kuressaares avatakse K-Rauta. Ja soodsad hinnapakkumised, ka muruniidukitele. Ja ema kiidab- ostame ära. Ja mis meil üle jäi, käisime ja ostsime ära. Suured suured tänud emme!

Ema koos kingitusega, endale pühendatud õunapuu juures ja mina nautimas esimest niitmist.

Sügisel sain Taneli ja Kadi abiga nii kagele, et kogu hein sai majast eespool maha! Maha! Hurraa! Trimmeriga ees, riisumine, natuke niidukiga üle. Sügisel käisin käruga mööda heinamaad ja korjasin kive. Ja ikka mitu mitu kärutäit. Kindel mis kindel, kui kevadel hakata kohe niidukiga niitma, on vartsi ilus roheline muru seal. Trimmer, niiduk…järgmisena on plaanis aiatraktor. Või hoopis hobune?

Traktorit mul ei ole, hobusest rääkimata. 🙁

Niitmine veel enne niidukit.

Võsast.

Võsa on seal kõikjal. Eelnevalt on juba juttu olnud ja näha, mis tehtud on. Ega muud ei olegi, et võsa on veel kõvasti ja tööd on kõvasti aga ükskord me selle ära teeme niikuinii!

Tanel on meil spetsialist mootorsaega.

Siin on näide, milline näeb asi välja pärast seda, kui võsa on mahavõetud, ära veetud, ära veetud ka kuivanud mahalangenud oksad ja kõik ilusti riisutud. Antud kohas tegime need viimased tööd mina ja Janika.

Võsa sai veetud kõik ühte hunnikusse. Sellest on saanud paraja hunniku puid, mis osa läheb küttepuuks ja ülejäänust on saanud teha juba mitu uhket lõket. Okste tassimisel on abiks olnud vist kõik. Eriti spetsialistid olid selles aktivist Aet ja minu isa.