Aprilli lõppu mahtus veel üks külastus Mardile. Kuna on heaks tavaks saanud ja on inimesi kes neid ootavad, siis väike postitus selle kohta nüüd ka tuleb.
Vaatamata selle, et pealkirjas välja öeldud sõnad kõlavad väga loogiliselt ja õigelt, peale igat uut päeva, ei ole elu ju enam endine, kuid siiski, kõlab see öeldu vahel ka palju tähenduslikumalt. On ju?!
Kuna sünnipäev oli tulemas ja eelnev ilus pilt oli vihjeks, et vahepeal sai käidud Rootsimaal ja seal elab meie küla kuulsate metsavendade ühe venna poeg ja co. ja eelmine kevad sai Stockholmis armutud imelisse Mandlipuusse ja nüüd see imeline puu mind kingitusena ootas ja nüüd ta Mardil kasvab.
Mis ma siin jutustan, lasen parem Reinul endal rääkida.
“Meie usuisa Martin Luther ytles, et “kui homme on viimnepäev siis tema istutab öunapuu – veel täna”!
Kallile söbrale ja hinge pojale Ivarile saab Saaremaale saadetud ja Ivari synnipäevaks kingitud see imeline puu – Ivari kodutalu Mardi asub minu esiisade hävitatud suurest talust ca 2 kilomeetrit Luulupe kylas alates 16. sajandist kuni märtsini 1949 ja kuna Ivarile see puu Stockholmis eelmisel aastal väga meeldis, sai see tellitud ja peagi juurdub see Saaremaal, Mardi talus kui ELU JA ÖNNISTUSE symbol…. !!!
Kylas, kust on ka minu juured, saab ja jääb see öitsema ja vilja kandma!
Ole Väga Önnistatud Ivar-poiss ja köik Sinu toimetamised seal kaunil Saaremaal…”
Enda poolt lisasin juurde, et olgu see puu tingimusteta sõpruse sümboliks!
Kuhu puu istutada? Üks asi, et tahaks ju seda võimalikult paremini iga kevad imetleda, tuli arvetsada ka sellega, et tahab sooja kohta ja ei taha tuuli. Nii ma istusin oma uksepakul ja vaatasin ja mõtlesin ja vaadates aita, kujutlesin ette, kuidas puu kasvades ühelepoole katab natuke okstega aita, aida nurk jäädes romantiliselt õite alla, teiselepoole katab lagedat heinamaad… Üldse tahan ma tekitada sellist hubast ja intiimset sisehoovi, mitte et on paar hoonet, puude ja põõsastega keset heinamaad, metsatukake taustaks. Kuidas see õnnestub, vastuse annavad aastad, aastakümned, hetkel mulle tundub, annab lootust küll.
Kingitusi tuli Rootsimaalt veelgi. Nüüd on mul õnn ja rõõm, erilistele ja headele inimestele, lisaks sellele, et ma hakkan massaaži tegema Kuressaares ja Leisis, seda väärt teenust pakkuda ka Mardil.
Tänud Rein ja co!
Nagu näete, elu ei ole enam endine! Ei ole ka saabumine enam Mardile endine. Nüüd on esimese asjana autost välja, leivapäts ja “Uteuteute…”
Endine ei ole ka igapäevane olemine. On ju hoopis teine jume elul, kui sellised vahvad tegelased su kõrval tegutsevad. Ja tegutsevad hästi. Järgmine pilt ilmekaks näiteks.
Ega ma Sa lammaste maa hooldamisest kehvem saa olla ja nüüd kuu lõpp oli veel viimane võimalus lehti ja oksi riisuda ja kokku vedada. Sai maja ots ja tagune korda, tänavgi. Muidugi mitte see tänav, kus punased laternad, vaid ikka see kiviaedade vaheline, kust looomi aeti karjamaale vanasti. Ja “pommiaugus” lehtede ja okste hunnik kõdunemiseks aina kasvas.
Lõpetuseks jõudsin kiiruga, nii möödaminnes, vaarikad korda teha.
Selline siis see postitus seekord, mitte just kõige väiksem. Loodetvasti, mitte ka kõige igavam?!
Ja nii nagu elugi, ei ole juba järgmine postitus endine.
2 kommentaari
Oh Ivar-poiss !
Tänud ja ole ise väga tänatud, sest söprus Sinuga on muutnud ka meie elu siin Läänemere teisel kaldal. Kardinaalselt!
Ole hoitud!
Sa oled Ime ja Önnistus – Inimene! Tea seda!
Soovime Sulle Taeva kastet ja Armu , Rahu, Röömu ja önnistust!
Oled seda väga väärt!
/ meie siit
Sõnad nagu kuld! Aitäh!