No nii, nüüd on pikem paus vahele tulnud. Rohkem kui kuu. Piinlik lugu. Aga eks see ole, saad Tallinna, sada asja ajada ikka venitad ja lükkad edasi ja nüüd kus Mardil kohapeal, arvuti taha saab öösel ja nii see läheb. Jutt siis siia postitamisest.

Lähtun etteantud pealkirjast. Kevadest alates käisin päris regulaarselt Mardil. 5 päeva siin, natuke rohkem Tallinnas. Eks see üksi olemine ja tegemine on nagu on. Uhke ja hea tunne muidugi enda üle, kui midagi ära teed samas…

Juunis tuli minuga kaasa Saaleke. Kuna Saalele tuleb varsti kurg külge, ega siis iga töö peale teda lasta saanudki. Suur abi oli aga tema niitmisest, ma jõudsin samal ajal kõike muud teha. Oleks üksi olnud, oleks pidanudki valima, kas niidan või ei niida või teen muud või ei tee. Ja samas on see ikka päris hea tunne, nokitsed kusagil oma asja, kuuled, näed ja tead, teine nokitseb kusagil siin samas…… rääkimata muidu toredast koos oldud ajast. Üksi “nina nokkida” pole ju ka kõige lõbusam, kuigi, ma oskan üksi päris kenasti hakkama saada. Vaikust ja rahu on ju ka vaja ja samas koosolemist, vahel jälle rohkem.

Saalet jäi meenutma Mardile metshaldja külaskäik.

 

Tuleb Jaaninädal, kaasas Tanel. Ausalt pean ütlema, et ega enam kõike mäletagi, mis tehtud sai. Eks palju ju sellist igapäevast tegemist. Niitmised, kastmised, rohimised jne.

See aasta jõudis mulle kohale, et maja ees olevat vana paargut ma üles ehitama ei hakka. Vähemalt mitte lähitulevikus. Seega võiks temaga midagi ettevõtta. Tanel haaras härjal sarvist ja asus tegutsema. Mis sellest asjast välja tuleb, näitab aeg. Lõplik tulemus ehk aasta või kahe pärast, praegust näeb juba varsti. Ja jumal hoidku, kui kunagi tekib võimalus, et saab ehitada paargu, nii nagu muiste oli, saab seda alati teha.

Vahepeal oli käinud mu aia taga mingi suuremat sorti masin ja jätnud mulle suure virna katuseplaate. Vot oli kilplase töö! Mind ajas ikka nii närvi. Suht nagu idioodi tunne oli, tassi ja tassi plaate ühest hunnikust lihtsalt teise. Aga väravaugust maja taha nad tuua oli vaja ja nii me Taneliga kahekesi neid vedasime. Mis plaatidest edasi saab, ehk varsti näeb.

Peale Jaanipäeva oli au ja rõõm võõrustada legendaarset Rein Metsa ja tema ema, elavat legendi, Torga miniat, Hildat. Ja rahvast jagus rohkemgi. Siit siis pealkirjast etteantud teema, et kolm on veelgi rohkem… Rääkimata neljast ja viiest, kuuest.

Kuna Jaanipäev möödus see aasta vaikselt, enda juures etteantud õigel päeval tuld ei tehtudki, põles lõke siina ja seal Mardil “rootslaste” auks peale Jaanipäeva mitu õhtut.

Nüüd saab peakirjast jälle kinnihaarata, et kaks on rohkem kui üks. Kui ma pikemaks ajaks siia tulin, sain ootamatult Rein Metsa jälle võõrustada. Elus juhtub ootamatuid asju ja südmusi. Pea terve nädal läks ime kiirelt ja omi asju sain teha hädapäraseid. Kuna ennem tulekut sai käidud Haideaiast ja Nurga puukoolist läbi, siis istutasime Reinuga 12 uut puud maha. See aasta on uute, eelkõige just puude osas olnud armuline. Vaimusilmas ma juba näen, kui ilus ja lopsakas saab siin kunagi, ehk juba varsti, olema.

Midagi siit ja midagi sealt, seekord tänu ootamatutele sündmustele, täienes minu vanavara. Nii see rikkus vaikselt tuleb…

Siia nädalasse mahtus ka see tore Mardi talu film, mille Allan tegi. Peab mainima, et see polnud aga ainuke film, mis siin tehti ja just samal nädalal. Jällegi, kaks on rohkem kui üks aga sellest teisest siis kunagi hiljem.

Nädala sain üksi olla, toimetada ja tegutseda. Üks päev võtsin oma lemmik tegevuse, töö ette. Paargu korrastamine ei rõõmusta mind vaid paargu pärast vaid ka sellepärast, et sealt sain ja saan kärude viisi kive, mida kiviaeda lappida. Nii ma siis ühel päeval õigele tööle sattusin ja pimedani välja seda tegin ja üks kiviaed sai, ütleme et 98% valmis. Lisaks, et vaikselt aastatega uusi lapin, teen ka vanu korda. Ja nüüd olengi juba teise vana korrastamise juures. Annab lootust, et ka see saab 98% valmis.

Ja jälle, kuna pealkiri ütleb, et kaks on rohkem kui üks, siis teist korda sain võõrustada ka Tanelit. Ja on olnud tegus nädal ja palju, võib öelda isegi, et suuri asju on saanud tehtud. Tanelile olen väga tänulik, on ta väga tubli olnud. Aga seda vaatame juba järgmises postituses.

Nii palju veel, et üks päev käis Mardil suur auto….

Ja nii need päevad lähevad. Vahel kuidagi arusaamatut kiirsti. Hakakd ühte asja tegema hommikul ja ongi õhtu käes. Nii saab nädalast teine ja siis……… pidingi peakirja kirjutama sõna kolm juurde, sest kohe kohe saab läbi komas siin oldud nädal. Kohe kohe, päeva või kahe pärast võtan fotoka ja lähen jäädvustan, mis siis siin huvitavat vahepeal toimunud, tehtud on. Et kas on ka midagi uut?!

Nüüd aga head ööd, varsti on ees päev, töö!