Kes see issand on, ei ma tea.  Usk on võimas jõud, seda ma tean. Aga mina usun endasse. Usun ka seda, et kui inimene on nõrk, siis poeb ta jumala selja taha või leiab lohutust pudelist. Kurb või tõsi? Aga usu või mitte, nii on. See selleks.

Samas pudeli vastu ei oleks mul ka midagi. Mida sinna panna, jaguks. Millal tuleb küll aeg, kui Mardil on oma õunapress?! Aga ega vein seepärast veel tegemata jää. Õunad ju on ometigi olemas. Ja noh, pudelisse annaks ka neid kenasi lilli panna ja tervis oleks kõigil mu sõpradel tagatud!

Sügis käes, ajad kiired. Kiired on ka käigud Mardile. Bussiga sõit pole just kõige kiirem aga vahelduseks päris tore ettevõtmine. Kui auto rivist väljas, valikuid eriti pole. Nii ma septembrikuu ühel pühapäeva hommikul Tallinnast saarele bussiga teel olin. Kahjuks täis pakketi ma nautida ei saanud, Kuressaarest sain kohale Käsna Kallega, ehk siis Kase vanaga või Kallega, noorem ta Mardi vanast ju ei ole ka.

Jõudes Kuressaarde, helistades Kallele, et siin ma siis nüüd olen, küsis ta, et kas kassid ka kaasas. Noo jaaa, muidugi! Kassid puuridega, pool elamist Tallinnast ja korter ka veel! Ja kõik ikka ja selles samas ja ühes bussis. Tegelt tuli aega veeta igavalt ja kurvalt. Loomad jäid kõik linna ja kui oled ikka nendega harjunud siis…. Ja Kalle pääses murest, kas ta autosse ikka kõik ära mahub.

Mis ma siin Mardil siis tegin? Armastatud issand, ma ei teagi. Olin. Vaarikad lõikasin ära. Eelmine sügis jäi see tegu tegemata, nüüd sai siis topelt lõigatud. Tulemus? Kena, nii nagu peab. Oleks võinud suvel juba selline olla, oleks kena vaarikaid noppida olnud. Mis veel? Kurke sai purki, marineeritult ja salatina. Mädanevaid rohelisi tomateid sai kompostikasti. Punastest kaks purki salatit kah. Minu jaoks selle aasta hitt, punasesõstra punase tšilli moos. Moos või mis iganes, igatahes liha peal väärt asi. Järgi proovitud. Ja veel kord igatahes, tunduvalt parem, kui tänapäeva noorte lemmik, ketšup igale asjale peale.

Muru ei niitnud. Pole siin aega raisata. Vahelduseks võib ju vähe õdusam ka olla, mitte piinliku eeskujuga pügatud. Ristik ju kena taim, las kasvab, seni kui veel võimalus antakse. Küll ma uuel aastal jälle tubli ja hoolas jõuan olla.

Vahel imestan, et millega ja kuidas oma olen osa asju elus ära teeninud aga koju, see tähendab kodunt koju sain ma ühe oma hea massaaži kliendiga. Klapitasime vastasikku ajad, kuigi kahtlustan, et klapitaja olin rohkem mina aga tema sai ema külastada ja mind aidata. Aitäh Peep!

Kui nädal tagasi oli ilm veel üsna suvine, sai paljalt “duššigi” nauditud õues vooliku all, siis enam ei peta millegagi sügist ära. Lehed langevad. Langesid ka tomatid ja kurgid kasvuhoones, kasvuhoone jäi talvepuhkusele. Kogu põllumaalt sai saak koristatud, viimne maa kaevatud. Jupikese porgandit jätsin maha. Elame näeme, kas kevadel saab värsket porgandit.

Koplist vedasnin neli kärutäit sitta, või oli see sõnnik, tegelt hoopis sita ja heina segu. Küüslauk sai maha.

Põõsasuba sai purki.

Käik oli seekord kiire. Kaks ööd ja kaks päeva. Ja üks auto. Oma auto! Ja üks linnuke, mis kirja läks. Nimelt sai Saale ka nüüd linnukese kirja, aastal 2012 on Mardil käidud. Ja aitäh Saalele, kes tublilt ja vapralt mulle abiks oli. Ja tänud väärtuslikule ajale, mis lasi kalli sõbraga koos olla.

Possu on tubli. Õigustab oma valikuid, on tubli perenaine. Septembri lõpp on käes, mul majas hiirtest pole ei haisu ega jälge. Lõhna ka ei tundud ja kõrvus valitses ka vaikus, selle koha pealt.

Katus on kriitlises olukorras. Lappisin. Elupealsel, lisaks heinte rullidele, on ka õlevihud. Huvitav, kui vanad? Kui kambrid ehitati rehetoa otsa hilisemalt 1900 ju siis katuski tehti ja ülejääk elupelasele läks. Ehk on mu püüdlus abiks natukeseks ja maja sein jääb nüüd kuivaks.

Üks oli segaduses, tema ei saa nüüd aru, kas ma olen Tallinnast või kohalik. Tema sai aru, et Mardi on mu puhkekoht. Mis koht? No ei ole ma eluski niimoodi Mardit tituleerinud. Suvekoduna ka mitte. Ikka maakodu. Ja oh, seal maakodus on hea magada! Kui te teaks mui hea voodi mul on! Ja usun, et ma seal voodis olen küll täitsa ja omadega kohalik. Ei saadud aru ka, kas ma tegelen talundusega. No kuidas võtta, kui talu on ja ma seal tegelen ja tegutsen siis….

Tundub, et nüüd hakkan siin juttu ja teemasi välja imema. Teeme siis lõpu selleks korraks. Tee kust lahkusin, on sama, kust varsti tagasi tulen. Ei ole siin talvepuhkust veel midagi. Kuigi jah, ei teagi täpselt, millal ma seda teed täpselt kasutada saan, sest vahepeal pean tegeleme oma kassidega. Arista hakkab kohe kohe poegima, Una tahab Rootsi peigmehe juurde. Ja kui teist keegi imearmast Püha Birma kassipoega tahab…..

Käi Sinagi oma teed, usu endasse!