Äi olla sündind!

Äi pia ütlema, et lehekuu üheksateistkümnendast päivast kahekümnendaneljandani oli kena päike ja uudisekünnist ei ületa ka sellega ega üllata kedagist, et sääseraisku oli rohkem kui hirmus.

Helle manu koos  Mardile jõudsi laupäivasel öhtal. Kena. Köik sääl öitseb, öhk on jäme hiast löhnast, linnulaul lukustab körvad.

Egas pikka juttu ole, mis teht sai?!. Kui sedant lammast äi ole ja hein piisavalt pikk ja hörk, et trimmeriga niita, äi muud, kui vöta trimmer ja niida. Aru äi saa ma vaid, et mida rohkem niidad iga aasta, seda rohkem kasvab igasugu jama. Möni maa, mis kare aastaid, puhta roheline, mul aga vöilill ja muu säärane malts tapab. Aga noh, mu metsatukake, mida hoolega rehatan ja kraabin ja nüüd kannatab juba niita ka, on täitsa roheline juba. Annab lootust!

Täis tahet ja ambitsiooni olin ka, iga päev ikka niitsin hulga, nii mis ihu mähal, tahe ja ambitsioon oli nii suur, et lootsin viimne kui köik maha saada, mötteis mötlesin juba, et küll on kena kaeda, kes aia tagant mööda söidab aga vöta sa näpust, trimmer ütles alt. Äi tohi vist kiitusega ette rutta. Ennem töö, siis palk. Nüüd jäi osa järgmist korda ootama aga vähemalt maja taha metsa ääreni kena kaeda küll mo arust. Üldse oo nii, et kui hein niitmata, oo tore talukoht aga kui köik niidetud, kena maakodu.

Hulga taimi sai häädelt inimestelt. Ja mis salata, äi saand kiusatusest üle ja tuli ka ise möned pöösad ja üks pojeng osta. Köik nad vajasid aga kuhugile kohta. Sai labidas valu, taimed mulda, möni vanagi olija ümber töstetud. Tiigi taguse peenra olin sunnitud lausa suuremaks kaevama.

Suvel lääb vast üldse suuremaks ümberpaigutamiseks ja kujundamiseks, taimed aastatega kenasti kosunud. Tuleb mingit korda ja ilu looma hakata. Ja mis pojenge puutub, siis see aasta tuleb öite ilu palju. Isegi mu puispojengil nupud peal!

Üks pisike asi veel, milleni minu aeg äi olnud jöudnud. Sain kunagi elulönga seemnikud. Lännu suvi kaunistas see mu kasvumaja. Tänud Helle abile, kes kaevas platsi kaevu taha elektripostide vahele, sai elulöng värske öhu kätte. Ole Sa tänatud! Mo arust  see oo peris kena , kahelpool ronib mööda poste humal ja keskel ilutseb elulöng.

Tuhlis sai maha pöllale. Teine ports hernest ja tilli. Kasvumajasse tomat ja parika. Maasikad jöutsi kiirelt rohida. Söna otse möttes. Kiirelt. Köik mis äi old maasikas, tutist kinni ja välja ja peenra vahesse.

Nönna need päevad läksi, hommikust pimedani öues. Ports külalisi käis kah. Hiiumaa Vaegnägijate Ühingu rahvas. Au oli üheskoos Angla Päranduskultuuri keskust külastada. Renni taga pakuti ahjusooja leiba, sai savi mätsida. Nönna valmis Mardi talu esimene kauss mu käe läbi. Kena emane oli ja üldse rahvas olla väga kena sääl!

Äi muud tia, mis veel. Possu jäi talu valvesse. Ta mul arg, lävelt välja äi tule ja kui tule, siis igakord lääb kaduma. Seekord ronis jälle maja alla ja välja äi tulnd. No loodab siis parimat, et elu ja tervise juurde jääb ja seni valvsa pilgu pääl hoiab talul.

Eks näis, millal siis tarkus tule ja öiged lambad sünnivad ja mu rohtu nosima tulevad. Eks seni saan ikka siia kirja panna, et järgmine kord jälle niidan. No önneks on see järgmine kord juba varsti! Ja muide, et sa teaks ka, suvel saab Mardi uuel peremehel viis aastat täis sääl, kena kingitus oleks selleks puhuks paar Kihnu maalammast küll! 🙂

Sa naudi ikka kevadet!