Usun, et me kõik ei tea ühtegi inimest, kes ei kurdaks või ei viriseks, kui pikk ja külm on meie sügis-talvine aasta periood. Kuidas tahaks ikka kuhugi soojale maale ja…

Samas vist meil kõigi tekib teatud hetk igatsus ilusa valge lume, pakase, Jõulude järgi. Keset suve vaadates Mardi talviseid pilte, on küll emotsioon, et oi kui ilus ikka, täitsa igatsen.

Nii tekibki  mul iga sügis  igatsus…  aja järgi, mil saaks maale, villased sokid ja kampsun selga-jalga, pliidi alla puud  praksuma, kiiguda kiiktoolis ja lasta hõõgveinil hea maitsta. Alustuseks.

Kahjuks või õnneks, see kampsun vaid pildistamise ajaks selga sai ja kogu seda igatsetud mõnu täielikult nautida ei saanduki.

Et ikka ilus sügis küll. Oktoober algab +20, november +10. Ja see +10 on öösel kell 00.00. Kas pole mitte Jaanipäeva aegsed ööd sama soojad?! Nii ei olnud ka maja vaja rohkem kütta, kui õhtul söögi tegemiseks sai tuli alla tehtud. Ja kui väljas paistab päike 31.10.11…

Võite ju öelda, et päikeses käes. Aga muidugi! Ja kui mina istun maja ees päikese käes, siis…

Kes see koera saba ikka kergitab, kui koer mitte ise. Kergitan aga ka teise “koera”, sõbra ja seltsilise saba. Aitäh Hellele olud aja ja abi eest. Vaatamata sellele, et taas mulle tundus, et võimatu on paari päevaga teha ära kõik see, milleks oleks tegelt vaja aega kuu. Kõik plaanitud sai aga vähemalt tehtud.

Põhiline oli põllumaa. Esimesel päeval, kui üritasin niivõrd kuivõrd põllumaa ära rohida, kõblas Helle kasvuhoone korralikult läbi. Koos kaevasime põllumaa, ikka nii, et nahk märg ja selg kange lõpuks. Kui suur see põllumaa nüüd õieti ongi, ei tea. Piisavalt uhke aga labidaga käsitöö kohta. Järgmine aasta üks peenar veel ja ongi kasvuhoone ees.

Ees on see osa, kuhu tuli mul uus, loodetavasti piisavalt suur küüslaugu maa. Tundus kuidagi, et senine, maasikate vahel kasvatamine ei ole mu jaoks piisav. Seda enam, et on ema ja õde ja mõni sõber…. see aasta kuidagi ei kasvanud küüslauk hästi ka. Nii siis tegin otsuse, et tuleb natuke suuremalt ette võtta. Taneli vanaemalt sain küüslauku juurde, septembris kaevasin maa läbi, vedasin koplist ikka seda palju kiidetud sõnnikut ja nüüd jään saaki ootama.

Seekord sai küüslauk ka maasikate vahele ära pandud. Maasikamaa jättis mind natuke murelikuks. Sai suvelõpus kaks uut peenrat tehtud. Ikka jälle seda sõnnikut veetud…. Ja nüüd siis peenrad rohetasid. Eks peale väärtusliku rammu sai ju hulgi seemneid ka sinna mulda. Siit tulebki see, et ei jõua ma paari päevaga seda, mis teine kuuga. Aga mis seal ikka, kevadel rohkem tööd jälle, läheb kõvaks rohimiseks.

Pildilt on näha, et jõudsime lehti riisuda. Riisusingi ainult selle mõttega, et saaks vaarikatele alla. Nii et sissesõit kiviaia vahel sai puhtaks. Ülejäänud lehed jääb huumuseks maale või siis ootama kevadkorrastusi.

Jäin praegu mõtlema sõna “sissõit” üle. Oleme vist autodega nii ära rikutud, et ei oskagi muud nimetust öelda. Või siis ei tööta mu peake kohe üldse praegu. Ühesõnaga see on tee, kust mööda, mingi aeg  jah sõidet nii auto kui traktoriga, nüüd saab ainult jala või hobusega. Ja õige vanasti vist, aeti loomi karjamaale kahe kiviaia vahelt.

Kaetud said ka kõik noored viljapuud, ilupuud ja põõsad. Eelmine sügis jäi ju see viimanekord käimata ja kahjuks sai mõni puu päris palju kahju.

Kui antaks meile vaid võimalust, küll me oleks ilusad ja tublid, kasvaksime kõigi rõõmuks. Nii vähemalt tunneb praegu mõni lill küll. Kahjuks tuleb tali varem või hiljem ikka ja uus võimalus saabub juba …. tegelt õige varsti.

Et mitte väga sombuse sügis pildiga lõpetada, paneme siia kaks pilti kahest lillest, kes oma ajaarvamises olid küll täiesti ilusas suves.

Suve soojust teilegi südamesse, -ilu hinge ja läheneva talve karskust mõistusesse!

Ilusat hingede aega. Mina päälinnast mõtlen teilegi Mardi rahvas ja varsti näeme!