Tellisin endale veel eelmise aasta sees talu ajaloo uuringu. Täna sain kätte niiöelda mustandi. Kogu ajaloost kunagi hiljem, kui materjal kõik koos.

Täna tegin aga enda joks juba 2 huvitavat avastust. Ühel dokumendil, mis mul endal eelmine sügis õnnestus saada, oli maja ehitusaastaks pandud 1900. Selle kohta ütles Elu Lutsepp, et see on absurd. Et ju keegi mäletas mingi loenduse ajal, et millaski ehitati ja nii nõuka ajal aasta 1900 kirja läks. Võimalik isegi, et sel aastal ehitati rehimajale juurde kambrid.

Suvel kui Helmil ja Ossial külas käisin, rääkis Helmi, et tema isa, kes on minu talu kunagise meremehe Aleksandri vend, on Mardi talus sündinud. 1939 aasta talundilehe järgi oli Aleksander 53 aastane. See tähendab, et sünniaasta on 1886. Ja kui nad seal talus sündisid, siis järelikult oli see maja seal juba olemas. Nüüd aga on küsimus, et mis aastal ta siiski võidi ehitada?

Ja teine tore avastus. Siin on Luulupe mõisa tükeldamise plaan aastast 1894-5

Võrdluseks Maa-ameti geoportaali kaart. Hea on võrrelda hoonete asetsust. Nagu näha on elumaja  ja ait ühel ja samal kohal. Uuel kaardil veel paargu alles. Lisandunud on laudad vasakul ja kadunud on saun maja taga ja see salapärane hoone paargu kõrval.

Mardil on ilusti näha eluhoone ehk rehielamu. Maja taga kaugemal on saun. Täpselt see koht, mida Helmi mulle suvel näitas. Ja seal on praegu saunaahju uhked varemed. Maja ees on ait, mis müüdi vahedult enne Mardi minu valdusesse tulekut. Ait, mis oli veel uhkem ja paremas seisus olnud, kui maja, kirstud isegi sees. Müüdi odavalt viina rahaks.

Maja ees, natuke paremal, on näha kaks kõrvuti, risti paiknevat hoonet. Üks neist on paargu, mille varemed mul praegugi maja ees veel on. Kuulsin, et eelmine peremees müüs sealt kive ja ikka selleks, et viina raha saada. Paargu ootab taastamist, erinevaid mõtteid on. Kahjuks jah, ei saa teda sellisena, nagu ta kunagi võis olla. Sest seda ei tea vist enam keegi, milline ta kunagi oli. Väheamlt kivide kogusest võib järeldada küll, et oli kivi paargu. Ja see teine hoone seal. Huvitav, mis see võis olla? Aga huvitav lugu, umbes sama koha peal oli väike kõrgendik, kaevasin sealt mulda ja vedasin seda maaparanduseks laiali. Samasse kohta istutasin mõningaid põõsaid ja sattusin suurte kiviplaatide peale, mis asetsesid vägagi korrapäraselt üksteise kõrval. Arutasime veel,e t ei tea kas põrand. See kevad itsutasin ajutiselt samasse kohta hekki. Sattusin suurte maakivide otsa, nii et heki trajektoori tuli isegi muuta. Lihtne ja loogiline! Hoone vundamendi kivid ja need plaadid olid põranda kivid. Elo Lutsepp pakkus välja, et kõige loogilisem oli, et see hoone oli sepikoda. Paargu ja sepikoda asetsesid koos. Nüüd ei jää vist muud üles, kui korraldada arheoloogilised kaevamised.

Nüüd meenus üks lugu. Eelmine suvi kui tegin teed majast kaevu juurde, sattusin kaevates justkui teise tee peale, mis sealt kõrvalt läks. Alguses imestasin, siis sain aru, et ju siis läks tee paargu ette. Imestasin ka seda, et kuidas see vana tee nii sügaval maa sees on. See suvi aga nägin, mismoodi ja kui kiirelt tungib muru kiviplaatidele peale, nii et pole ime, et see vana tee aastakümnetega nii sügaval maa all juba oli, kui seda ei hooldatud.

Väike segadus aga on mul nüüd küll. Kui võrrelda kahte kaarti, siis mõlemal on peal maja ees olev paargu. Paargust aga ei ole sõnagi üheski dokumendis. 1939 aasta talundilehel on kirjas vaid elumaja ja kaks sõnnikulauta, ehitusaataga enne 1928. 1985 aastakindlsutushindelehelt leian hoone ehitusaastaga 1959. Arvan, et see on laut, mis ka praegu olemas ja maa-ameti kaardil siis see majast vasakul kollane. Samuti ei mainita kusagil aita.

Nii et täna õhtu olen ma palju õnnelikum, kui veel hommikul.Võib öelda küll, et lausa erutus seisundis! Ootan huviga uuringu lõpliku varjanti! Loodetavasti leitakse niimõndagi veel juurde,et asjas rohkem selgust saada.  Ja eks kohapeal ole mul ka veel põnevat avastamist. Ja kogu selle pildi kokkupanemine…. uhhh, hulluks ajab!