Ei ole seda lotondust ma kunagi eriti kannatanud. Üks põhjuseid vist, et isa oli ja on mul suht lotohull. Mäletan lapsepõlvest hulle süsteeme 6-36-st ja 9-49-st, rõdul pappkaste vanade piletitega. Et oleks ka mingi suurem võit tulnud, sellest ei tea ma midagi. Nii on põhimõtteliselt lotondus ja loteriindus võõras teema mu jaoks. Nüüd aga olen kolmel korral ohvriks langenud. Esimene kord oli vist paar kuud tagasi, kui see suur bingo miljonivõit oli. Ema helistas, mine osta ka. No ostsin, nõudsin kisokist bingo pliksplaksi.:) Nüüd siis olen jälle kahel korra ohver olnud. Jälle ju suured miljoni võidud. See nädal tuli mul loto meelde kell 16.45, kui olin just üht massaažitööd lõpetamas, et ups, peab siva R-Kioskisse jooksma. Mõttel ja sõnal on jõud. Ja ahne ma ka ei ole üldse. Miljoniga ja lausa mitme miljoniga ei oskaks vist midagi pealegi hakata. Seega saatsin kõiksusele ja kosmose avarustesse mõtteid ja palveid, et mulle piisaks täiesti mõnest kümnest tuhandest, et ka sellest oleks suur abi. Põhjused ka juurde, miks ma seda raha nii väga vajan! Aga näed, ei mingit võitu. Jackpot jäi viimane nädal ka võitmata nii bingol kui vikinglotol. Mõtlesin, et prooviks mõned korrad siis veel ja et kui vanajumal olemas on, siis võiks ja peaks ta ju arusaama, kes seda võitu nii väga vajab! Seni aga olen positiivne ja stressi mul sellepärast küll ei teki, et võit tulemata on jäänud. Positiivne ja rahul, toetan kultuuri ja sporti, pileti ostuga. 🙂