Seekordne käik Mardile, oli eelkõige pühendatud Saalele. Oli neli toredat päeva. Käisid töö ja vile koos. Seda sellesmõttes, et päeval sai tõesti kõvasti tööd tehtud, õhtuti avasime grillihooja, muidugi ei puudunud ka vein. Ennem kui tegemistest kirjutama hakkan ja selle käigus ennast ja Saalet kiidan, siis Saale palvel tõstan koheselt ühe asja esile. Nimelt, kui maja taga endist metsa ja tulevast parki riisusime, siis üks palk, mis varakevadel sai mahavõetud, jäi kuidagi väga ette. Hindasin peenemat otsa, oletasin, et üks tubli eesti naine võiks seda jaksata tõsta. Ja mul oli õigus! Saale täitsa teadis, et tõsta ei tohi selja ega kätega, vaid jalgadega ja jalad ju ühel tantsijal on tugevad küll! Seda peab ka mainima, et need neli päeva olid täiesti stressivabad, isegi see ei ärritanud, et Saale lahkudes kiiruga saabaste puhastamiseks laualapi haaras. 🙂
Aga alguse juurde. Minek oli plaanitud bussiga ja jälle jäi see “mõnu” proovimata. Mainisin Aavole, et olen see ja see aeg seal, et kui tahab elektrijuhtmeid edasi panna… Nii me läksimegi siis juba laupäeval autoga, kesköise praamiga. Ja tore oli ka see, ees ootas soe maja ja süütäis heeringat. Aedal oli sõbrannaga asja saarele, soovis ka Mardit külastada. Nii sai ta võtmed ja….
Pühapäev algas korstapühkija külaskäiguga. Ühes postituses kirjutasin, et kohalik valla Aadu, ei paistnud üldse tööst huvitatud olevat. Otsisin siis üles “Eesti Korstnapühijate Koja” liikmed Saaremaal ja võtsin sealt ühendust Madis Mäega. Seda meest soovitan küll iga kell! Nii muhedat ja toredat meest pole ammu kohanud. Suust tulid aina “kuldmunad” ja tööd tegi ka hästi. Parim mis ütles oli – “Iga töö jaoks on oma spetsialist olemas, ainus mis peremehel paremini välja tuleb, on titetegu! ” 🙂 Ja positiivne oli see, et tasu osutus väiksemaks, kui oli arvestanud. Selle kohta ütles Madis, et peab täpselt nii palju küsima, et mul oleks soov teda järgmine kord jälle näha. Siit oleks nüüd küll enamus ehitus, remondi ja igausgustel muudel asjalistel meestel ja naistel õppida!
Kuna vaatasime ka korstna üle, millel olid mõningad augud, siis läks minul nende lappimiseks. Õnneks oli Aavol elekrti värgi pärast asja Kuressaarde, sain endale ühtlasi ka savi.
Aavo jõudis juhtmete ja pistikutega nii kaugele, et kambri pool majast on nüüd tehtud. Välisseinale sai vana lambi asemele ka uhke sepistatud latern, mille sügisel ostsin. Ja asjal on hoopis uhkem väljanägemine! Ka rehe alla sai üks pistik ja lüliti. Arvan, et sellega ka asi piirdub, sest tegu ju ikkagi rehetoaga aga kuna me ei ela ülemöödunud sajandis, siis ok, las see üks olla. Nüüd tuleb veel mõelda süsteem, kuidas saada elekter ka lauta, sest kaevupumb vajab elektrit ja pimedal ajal oli laudast taskulamiga näiteks kasvõi puid tuua, üsna ebamugav.
Pühapäeval sai ka kõik taimed maha istutatud, mõned suvelille sibulad kaevutee peenrale, kukeharjad, mis mul talvel linnas vaasis juurdusid, paar priimulat, mis talvel koju ostsin, kui kevade igatsus peal oli. Nende päevadega said ka kõik peenrad rohitud. Saale abistas kah. Ta muidugi ei teadnud, et maasikas ei ole tomat, et maasikas ei vaja muldamist. 🙂 Aga töökäigus ja kogemustega õpimegi. Viimasel päeval jõudsin veel tomatipeerna ettevalmistada. Rohitud, kõblatud, tuhka ja kotitäis üleeelmise aasta lehti, mis mõnusalt huumuseks oli muutunud.
Vahepalaks üks video tegelasest, kes arvas järjekindlalt, et mulle pole elektriposti vaja ja see tuleb maha saada. Video
Kuna kambri pool sai juba uued aknad ja rehetoa omad on valmis ja ootavad ettepanemist ja ma neist akandest vaimustusin, siis otsustasin ka maja üleõlitada. Hea ja kaval nipp on seda teha kasutatud mootoriõliga. Ja uskuge, tulemus on vapustavalt hea! Maja näeb super ilus välja ja nii ehe ja…. esimese portsu, 15 liitrit sain Aavolt, millest jagus umbes 1/3 majale. Nii et järgmine kord saab jätkata. Õli on tulemas veel Hiiumaalt. Eks seda kulub veel hulgi, sest ka laut tuleb teha sellega üle. Nii kulus mul terve päev ja natuke teise hommikut maja õlitamisele. Üsna aeganõudev töö. Õli on paks ja tilgub, palk sooneline ja praeguline, andis katta. Hea tulemuse nimel aga võib ja tuleb vaeva näha. Saale samal ajal tegi värnitsaga kõik aknad üle. Suured tänud! Sellest oli suur abi, muidu vajanuksin lisapäeva. Kahjuks pilte õlitamisest ja tulemusest ma veel näidata ei saa. See tuleb siis, kui kõik valmis ja pilti vaaates tekib emotsioon – wow, kas see on see sama maja??!! 🙂
Kaks päeva kulus veel maja taga riisudes. Endine niiöelda mets, kus varakevadel sai puid mahavõetud, see tuli nüüd väiskematest ja suurematest oksterisust ja lehtedest puhtaks teha. Samuti natuke heinamaad maja taga, kus maipühade ajal läheb peenarde kaevmiseks. Oksarisu, lehed ja vana hein kulusid hästi kraavi ja vana prügimäe katteks ja täiteks. Seda nimetangi siis maaparanduseks. Sellest ka veel pilti ei näe. Sest mõned palgid ootavad meeste abi, et ned ära vedada ja ehk suve peale hakakb seal üle aastakümnete ka muru kasvama….. Ilusat pilti on ikka ju parem vaadata! 🙂 Ühtlasi sain ka oma lemmik tegevust teha, naukesekesekene kiviaeda ehitada. Lihtsalt riisudes tuli ilmsiks nii mõnigi suurem kivi ja mõtekas on tassida see kohe kiviaeda, kui jätte vedelema või visata järgmise põõsa alla.
Maja esise tegime ka korda. Saale küüris vundamendikivid puhtaks, millele õli tilkus peale. Mina taastasin lillepeenra, mille mäger oli üleskaevanud. Andsinsin talle ka alla, jätsin majanurgas väikese käigu talle. Ehk jääb peenar edaspidi üleskaevamata ja tünnid püsti ja sedaenam, et praegu tal ju ka pojad. Ja kui aus olla, on tegelt täitsa armas, et ta seal pesitseb.
Juhtusin suhtlema Baari Krsitjaniga. Tore ja hea oli kuulda, et ka temal Saaremaal talu, kus taastab ja ehitab ja…. Kummitama jäi uus saun, mille tänu sugulasele soodsa hinnaga sai. Kuna mul sauna ei ole, siis vahel tekib küll tunne seal, et laisad ei pese end vaid sügavad. Kausist külmal ajal ikka end nii väga ei pese, märgadest beebilappidest on küll abi aga………. Muust sauna mõnust ja heast ei hakka rääkimagi! Ehk õnnestuks mul Kristjani sugulasega kaubale saada ja…..
Nüüd sai vist kõik tööd ja tegemised ülesloetud. Tundub ju, et ei olnud seal ainult neli päeva, vaid lausa…. Kiitused ka. Aitäh korstnapühkija, aitähe Aavo, aitähe Saaleke ja suurimad tänud minule endale. 🙂
Äratulekust. Eelmine päev helistasin Heinole, rääkisime,e t ta järgmien päev kell 1 linna. Ok, hea ju kui saame autoga. Natukese ajapärast helistas tagasi, et kuule, tahtsid linna või, ma homme kell 1. Ok. Täna siis helistab hommikul, et ta vähe tõbine, ei saa sõita. No teadagi. 😉 Õnneks oli Saale isa saarel, kes meid siis peale lõunat linna viis, viimasele Tallinna bussile.
Oot, mis naine lakas mul seal pealkirjas oli??!!
Muti keeldus alla tulemast, loopis mine heintega, lõpuks viskasi angerja ja oligi all!:P (Mardi talu murrak)
4 kommentaari
Eh päris heA, loe nagu põnevat jutu- seiklus raamatut!
Aa mida see muti sel lakas tegi ja mis angerjast sai?
Eks käis pesakohta valimas, kui maipühad tulevad. Angerjast ei tea ma midagi. 😛
Ah et angerjast ei tea midagi! Ega kõigest või ka rääkida… Aga tubli oled Sa küll ja et tänulik oled ka iseendale-pole paha.(st.vaga,vaga hea!) Muidugi ootan pilte!
varsti varsti tuleb seeeeeeeeeeeeeeeeeeee pilt! 😛