Skip to content

Mardi talu

Mardi talu published on Mardi talu kohta kommentaare ei ole

K. Tihase “Eesti talurahvaarihtektuur”

Põhiliseks talurahvaelamuks Eestis oli rehielamu, mida kasutati ka viljakuivatamiseks ja-peksmiseks. Seda hoonet kasutati ka laudana ning Kesk ja Lääne-Eestis saunana.

Feodalisimiajastu lõpul, so XIX saj. keskel, oli rehielamu areng jõudnud tasemele, kus ta põhiliselt koosnes kolmest osast: rehetoast, rehealusest ja kambrist.

XIX sajandi matrejalide põhjal võib Eetsis jagada rehielamute põhitüüpide osas kolme ossa: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne -Eesti koos saartega.

Tervet raamatut ma ümberjutustama ei hakka. Kirjeldan ühteist ise ja luban, et mu rehielamu vastab täiesti raamatus kirjeldatud rehielamule.

Kui vaadata nüüd minu rehielamu siis on hästi näha, et maja parem pool on uuem, kambri osa ja vasak vanem, rehetuba.

Kui nüüd ettekujutada veel rehalust, mis jääb maja ja lauda vahele, siis saab ju aimu, et tegu oli üsna korraliku ja suure rehielamuga.

Naabri sõnul, pidi see ainus seal külas olema. Ja kõige viljakama maaga. Kunagi oli see üsna korralik ja suur talu. Hiljuti müüdi sealt ait ära. Naabri sõnul oli ait veel korralikum kui maja.  Laut on, teine laut on üsna hiljuti kokkukukkunud. Maja ees on paargu varemed. Metsatukas lubjasulatusahju varemed. Kes teab, mõnest ehitisest pole võibolla enam lihtsalt jälge.

Rehetoa põrand on tehtud suurte paekiviplaatidega. Nagu raamatus kirjas, siis Lääne- Eesti tüüpi rehetuppa pääses külgedelt. Eesseinas puudus uks. Nii on ka minu rehetoal 2 külgust. Ühel sissepääsul on kaks ust. Üks neist poolik, Küll ma mõtlesin,e  tmilleks küll selline poolik uks. Raamatust sain aga kohe vastuse, et vanemal ajal kasutatigi poolust, kust suits väljapääses, kui reheahju köeti. Ka vastab ahi kirjeldustele, et ahi ulatub välisküljega läbi rehetoa seina väljapoole ja et tehti kerisega ahjusi. Ahjul ongi ava, kus sees justkui kerisekivid. Kuna saunast jälge ei ole, siis arvatavasti sauna tehtigi rehetoas.

Huvitav oli, et ukse kõrval, ahju vastas on dolomiidist kast. Küll ma mõtlesin, et mis see on. Helle, kes oli Hiiumaa talumuuseumi perenaine, ei teadnud. Raamatust aga sain kohe vastuse. Kui tehti süüa, siis toidujääkmed visati sinna kasti ja hiljem viidi sigadele. Ja see on iseloomulik ainult Saaremaal.

Piltidelt võis näha, et eelmise omanikud kasutasid seda koli ja sodi hoidmiseks. Eks hetkel ole ta minulgi kohati nii. Erinevusega vaid, et hoian seal ikka vajalikke asju. Kunagi aga tahaks küll niimoodi korda teha ja saada, et rehetuba oleks ikka rehetuba. Kuigi, ega sama funksiooniga nagu kunagi teda niikuinii kasutada ei saa. Kuid püüaks säilitada ja taasatada nii palju kui võimalik.

Et aimu saada, kuidas vanasti elada oli, kui ahju köeti, proovisin selle ühekorra ära. Suitsu ja vingu tuli ikka korralikult sisse.

Kahjuks on hetkel vaid pilt ajast, kui esimest korda sinna läksin. Hästi on näha aga parred ja ka poolik uks. Sealt uksest sai rehealusesse.

See on teine sisspääs, juurde ehitatud kambri poolelt. Siin on näha nüüd ka see ahjusein, mis ulatus läbi seina.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.